OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

20.03.16, 08:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigifirma ei tee asja paremaks

Eestis ei oleks vahet, kas kaitsetööstus oleks riiklik või mitte, kirjutab kaitsetööstuse liidu juht ja ASi Milrem juht Kuldar Väärsi (IRL) vastuseks Ahto Alliksaare ettepanekule luua külma sõja tarbeks riigifirma.

Kuldar Väärsi

Kaitsetööstuse liidu juht ja ASi Milrem juht Kuldar Väärsi. Foto: Eiko Kink

Eestis puudub mastaap, mis võimaldaks kaitsetööstust üles ehitada üksnes oma riigi vajadusi silmas pidades. Kui suunaksime kõik Eesti riigi poolt kaitsesektori hangetesse kuluvad vahendid ühte ettevõttesse, oleksime maailma mõistes ikka väikesed, kuid peaksime tegelema valdkondadega alates kütusest kuni laskemoona ja soomustehnikani.

Seega ei ole tähtis küsimus, kas kaitsetööstus peaks olema riiklik või mitte. Oluline pole omandivorm, vaid tööstuse võimekus rahvusvahelistel turgudel läbi lüüa. Riigil on siin ka märksa tõhusamaid rolle kui lihtsalt olla suurklient või omanik.

Eestis on arenemas nutikatele tehnoloogiatele orienteeritud konkurentsivõimeline kaitsetööstus, mis on kujunemas kõrge lisandväärtusega ekspordisektoriks.

Olulisel kohal on näiteks Eesti Kaitseväe osalemine uute tootelahenduste väljatöötamisel ja seejärel praktilisel testimisel. Sageli küsitakse ettevõtjalt, kas Eesti riik kasutab neid tooteid, ning hästi sobib vastus, et Eesti riik osaleb testimisel ja väljatöötamisel.

Riik kui partner

Rõõm on tõdeda, et kaitsevägi pole praegu ettevõtjatele pelgalt klient, vaid väärtuslik koostööpartner.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul peaksid poliitikud ja ametnikud senisest rohkem tegelema Eesti ettevõtjatele uste avamisega. See on kiiduväärt seisukoht, sest nii kaitsetööstuses kui ka teistes sektorites on suhted ja maine olulisel kohal.

Riigi esindajad saavad ettevõtjaid aidata suhte loomisel ning usaldusväärsuse andmisel nii klientide kui ka koostööpartnerite ees. Avaliku sektori panus ekspordi hoogustamisele saab olla märkimisväärne, kui selleks on tahe. Hea meel on näha, et kaitseministeeriumis on see tahe olemas.

Ettevõtja Ahto Alliksaar tegi ettepaneku Eduka Eesti arvamuskonkursil, et Eesti majandus peab operatiivselt reageerima viimaste aastate riikide kaitsekulutuste suurenemisele ja looma selleks sobiva ettevõtte.

Kuldar Väärsi

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.